Kuidagi ei tahtnud nad sealt ära minna,
vanasiga küll kompsis peitu, aga nemad ikka.
Vist nii head olid need pehmed juurikad
ja see pehme liiv. Soe ju!
Talv ju läbi. Ja hing sees.
Sest oligi kummaliselt soe.
Päike ei tulnudki päriselt välja,
linnud lobistasid tasakesi vabal veel,
viimane lumi sulas liivalt, vesi voolas,
meri mulksus. Nagu ta vahel tuleb sellele kaldale,
kevad enne kevadet, soe enne sooja.
Või noh, kui kevad, siis kevad, kui soe, siis soe.
Ruik.
jah ja näegi ongi peaaegu paljas. päike veel puudu sealt Päevasaarelt. aga küll seegi tuleb.
ReplyDeletetervisi!