Ega see päike,
millel tükk oli ülevalt äärest ära hammustatud,
tegelikult peale ei jäänudki.
Ainult väga vaikne oli kõik see aeg, nagu tukkuv,
ja valgus oli selline imelik, hämar, kuldne.
Hirved käivad neid rulle närimas,
aga ega nad sealt suurt kätte ei saa,
oleksid need heinakuhjad,
küll siis alles kisuks ja lammutaks!
Udu oli kogu aeg vikerkaarevärviline.
Siis tulid hirved. Algul need neli.
Siis need viis.
Nende ränd läbi lume oli aeglane,
nagu karavan kõrbeliivas.
Päike läks ka vahepeal pilve taha.
Võimas. Võimsad pildid. Võimas valgus. Ei anna Tallinna yldise hallusega võrreldagi. Väga ilus ja maagiline seeria.
ReplyDeleteime, et ühe käega annab ka nii hästi pildistada! tohutult head valgused ja värvid.ja need väljad, väljad, väljad...
ReplyDeletekäisin siin ka just postkasti juures, pimedas,lumehelenduse pealt minnes ja kui seal midagi polnud, siis naersin omaette - kuidagi hea kerge oli, et see "saama peal käik" muutus äkki lihtsalt mõnusaks hulkumiseks :)