Siin ta veel seisab hommikul. Talvest ehitud.
Nii need asjad kaovad.
Arvasime, et saab sealt hulga head kütet,
aga pealt päris siledad palgid
polnud seest muud kui ussiaugud. Ja tolm.
Õhtu tuli.
Ja laut hakkas taevasse minema.
Päris heledalt läks.
Kõrvaltõu puha valge.
Suur tuli oli. Lõpuks söekuhi nagu ääsil.
Nii need asjad kaovad.Arvasime, et saab sealt hulga head kütet,
aga pealt päris siledad palgid
polnud seest muud kui ussiaugud. Ja tolm.
Õhtu tuli.
Ja laut hakkas taevasse minema.
Päris heledalt läks.
Kõrvaltõu puha valge.
Suur tuli oli. Lõpuks söekuhi nagu ääsil.Aga teiseks hommikuks
oli ainult lapp halli tuhka, maaga peaaegu tasa.
Kõik läks taeva.
Ja üks talvike, väike kollane lind,
tuli ennast sinna tuhale soojendama.
Nad käivad muidu sigade vilja nokkimas, terve parv,
aga nüüd olid teised läinud ja tema kössitas seal.
Lasi kinnigi võtta, aga õhtul kadus. Lendas ära.
No comments:
Post a Comment